Tarbija Finantseerimine

Tarbija finantseerimine on finantseerimise üks liikidest.

Eesti Keele instituudi kohaselt on tarbija isik, kes tarbib hüviseid ja teenuseid. Võlaõigusseaduse tähenduses on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Maakeeles öeldes on tarbija tavaline inimene, kes ostab tooteid või teenuseid. Näiteks käib poes ja ostab mandariine või sõlmib nutiseadme järelmaksulepingu. Tarbija ei ole juriidiline isik ega ettevõte.

Tarbija finantseerimine on protsess, mille käigus ettevõtted rahastavad tarbijat. Eluline näide tarbija finantseerimisest on näiteks kui võtate laenu või liisingut. Ka järelmaksuleping on sisult liising.

Tarbija Finantseerimine Eestis

Eesti tarbijafinantseerimise turg on viimastel aastatel kasvanud jõudsalt. 2019. aasta lõpu seisuga oli laenuandjate (krediidiandjad ja krediidivahendajad) käive aastas 854 miljonit eurot. 2020. aasta andmeid pole Finantsinspektsioon veel avaldanud. Tulenevalt covid-19 kriisist on käive oletatavalt kahanenud.

Tarbija finantseerimisega tegelevad pangad, krediidiandjad ja krediidivahendajad. Pankade peamisteks tegevusteks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamine avalikkuselt ning laenu andmine, krediidiandjatel seevastu üksnes laenu andmine.

Pangad ja krediidiasutused väljastavad laene Eesti Panga tegevusloa alusel ning kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Tarbija Finantseerimise Vahendid ja Finantsinstrumendid (Krediiditooted)

Nagu eespool mainitud saab tarbijat finantseerida laenude ja liisingutega. Need on inimesele kõige tuttavamad krediiditooted. Tegelikkuses on krediiditooteid aga palju. Käesolevas peatükis vaatame ülevaatlikult, millised krediiditooted on tarbijatele (ehk sinule ja minule) mõeldud ning millised on krediiditoodete erinevused.

Laenud, mis on mõeldud tarbija finantseerimiseks, kannavad nime tarbimislaen või tagatiseta tarbimislaen.

Praktikas tarbimislaenu nime laenuandjate kontoris, veebilehel või reklaamidel ei kohta. Või siis väga harva. Pigem kasutavad pangad ja krediidiasutused tarbimislaenu tähistamiseks nimesid nagu: autolaen, pulmalaen, kiirlaen, krediidikonto, väikelaen, refinantseerimislaen ja muud sellised nimed. Laenuandjad on üsna leidlikud sellest aspektist.

Liising on samuti meile kõigile tuttav. Näiteks on olemas autoliising. Igasugustele seadmetele, mille ostate nii öelda järelmaksuga, kohaldub ka liisinguleping.

Kõik finantsinstrumendid ja krediiditooted, millega saate end finantseerida, on järgnevad:

  • Arvelduskrediit
  • Hüpoteeklaen
  • Järelmaks
  • Kapitalirent
  • Kasutusrent
  • Kodulaen
  • Krediitkaart
  • Õppelaen
  • Tarbimislaen (tagatiseta laen, mille kohta laenuandjad ütlevad: väikelaen, kiirlaen, autolaen, remondilaen, ilulaen, laenukonto jms)

 

 

Krediiditooted

KREDIIDITOODE

TAGATIS

PERIOOD

SIHTOTSTARVE

INTRESS

Arvelduskrediit

Puudub

365 Päeva

Tavakulud

15-20%

Hüpoteeklaen

Kinnisasi

Kuni 30 a

Äritegevus

3-8%

Järelmaks

Puudub

Kuni 6 a

Kodutarbed

15-30%

Kapitalirent

Ostetud asjad

Kuni 7 a

Sõidukid, seadmed

2-7%

Kasutusrent

Ostetud asjad

Kuni 7 a

Sõiduki ost

1,5-7%

Kodulaen

Kinnisasi

Kuni 30 a

Kodu ost

1,5-3%

Krediitkaart

Puudub

Tähtajatu

Tavakulud

15-20%

Õppelaen

Käendaja

Õppeaja pikkus

Õpingud

5%

Tarbimislaen

Puudub

Kuni 10 a

Tavakulud

7-30%

Tabel1. Tabeli koostamisel on osaliselt kasutatud andmeid Rahaedu Põhimõtted 2020, lk137 (K. Liivamägi, T. Talpsepp, T. Vaarmets).

Tarbija Laenukoormus Eestis

Tarbija laenukoormus näitab, kui suured on keskmiselt Eesti inimeste laenud.

Järgnevalt näete, mis suurusjärgus Eesti inimesed laene võtavad.

Eluasemelaenude jääk on 43 719 eurot.

Sõidukiliisingu jääk on 10 654 eurot.

Pankadest võetud tarbimislaenud 2052 eurot.

Krediidiandjatelt võetud tarbimislaenud 746 eurot.

Krediitkaardi laenujääk 838 eurot.

Õppelaenu laenujääk 2125 eurot.

Kasutatud on 2019. aasta Finantsinspektsiooni andmeid.

Tarbija Finantseerimise Turu Osalised

Need on asutused, kes väljastavad tarbijatele laene ja liisinguid. Finantsinspektsioon liigitab tarbija finantseerimise turu osalised järgnevalt:

  • krediidiasutused (pangad),
  • krediidiandjad (väiksemad laenuandjad),
  • krediidivahendajad (laenuandjad kes pakuvad ühisrahastust).